Töökus ja traditsioonid

Setomaa looduses ringi vaadates tundub, et emake loodus on seda paika eriliselt õnnistanud. Maastikupilt on Eesti kohta harukordne - künkad vahelduvad soodega ja liivased põllud tihedate metsadega. Ning just metsast toovad paljud pered endale söögi lauale. Ilmselt just seetõttu ei saa teekäija kunagi infot väärtuslike seene- ja marjametsade kohta. Marju ja seeni korjatakse nii enda tarbeks kui müügiks. Korjatakse ka käbisid, mis kokkuostu viiakse ja kust seejärel väärtuslikku männiseemet saadakse. Õnne on neil, kes peale vihma käbikorjamise ette võtavad – märjad käbid kaaluvad rohkem.Noored setod paistavad silma oma töökuse poolest. Silver Hüdsi räägib loo, kuidas tema ja tema treenitav võrkpallinaiskond kord Hiiumaale võistlustele sõitsid. Võistluste vahepeal ei hullanud tüdrukud ringi, vaid tegid hoopis käsitööd. Hüdsi on kindel, et rahulik ja terve kasvukeskkond mõjub hästi igale noorele inimesele. Käsitööarmastus tuleb kodudest, kus isetegemist endiselt au sees hoitakse. Kuna seto naine on töökas, käibib sealmail ütlus, et mees, kes seto naise endale võtab, on õnnelik. Naiste oskus käsitööd teha on meisterlik ning pidevalt hoolitsetakse ka selle eest, et oskused kaduma ei läheks. Peamiselt kootakse kas varraste või kangastelgedega ning heegeldatakse. Tuntud on ka erinevad tikandid, mille põhikujunditeks on rombid ja ruudud. Seto värvilise heegelpitsiga kaunistati ja kaunistatakse siiani pühaderätte, pearätte ja käterätikuidTänapäeval rahvariiete omamine on setodele auasi. Traditsiooniliselt kannavad abielunaised rahvarõivaste juurde suurt kuhiksõlge, mis koos erinevate keede ja rahadega kaalub mõnikord kokku isegi kuni kuus kilogrammi. Seto mehe rahvarõivaste puhul on tähtis roll pükste peal kantaval särgil ehk hamõl. See vene mõjutustega särk kinnitatakse vööga. Jalas kannavad seto mehed kas kirsasid või erksates värvides sukki, mille säärde peaks olema peidetud nuga. Mehe välimusele paneb punkti kuub.