Kultuuriminister Laine Jänes avas täna Setomaal Värskas maailma esimese leelokonverentsi. Teadlaste, leelonaiste ja -meeste ning kõigi teiste leelohuviliste osavõtul toimuval konverentsil kõlavad ettekanded seto leelost eri vaatenurkadest, leelotraditsiooni minevikust, olevikust ja tulevikust.
Kultuuriminister ütles oma avakõnes, et äsja UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud seto leelo on üks Eesti mitmekesise kultuuriruumi pärle, mille elujõulisena hoidmine on nii seto kogukonna kui Eesti jaoks tervikuna auväärne ülesanne. „Seto leelo nimetamisega ametlikult üheks osaks maailma silmapaistvamast kultuuripärandist kaasneb kohustus kogu rahvusvahelise üldsuse ees seda säilitada ja kaitsta,” rääkis minister konverentsi avamisel.
Minister õnnitles setosid leelotraditsiooni UNESCO esindusnimekirja kandmise puhul, öeldes, et see otsus oli suur tunnustus seto kogukonnale ja leelokooridele, kelles on olnud visadust säilitada oma keelelist ja kultuurilist eripära.
Seto leelo on setode traditsiooniline laulmisviis, mille osaks on nii originaalne muusika, kui kindlatele reeglitele vastav tekst ja sellise teksti loomise traditsioonilised reeglid, traditsioonilised laulmissituatsioonid, näiteks kuningriigipäevad, leelopäevad ning perekondlikud tähtpäevad.
30. septembril võeti seto leelo vastu UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning nüüdsest on leelo alahoidmine seto kogukonna jaoks eriti vastutusrikas ülesanne. Leelo ei ole muuseumieksponaat, vaid setode elu igapäevaosa, mis võib väljendada ühtaegu nii igivanu kombeid kui esitaja tundeid.
«Tänane oskus ja vajadus leelolaulu süsteemis ennast väljendada, peaks leidma samatähtsa koha ka meie järeltulevate põlvede igapäevaelus, aga selleks on vaja ise teada, et mida ja kuidas edasi anda ning õpetada,» sõnas Seto Leelotarkade kogu juht ning seto ülemsootska Õie Sarv.
Praegu tegutseb kümneid leelokoore, neist enamik Setomaal, kuid ka Tallinnas, Põltsamaal, Petseri rajoonis Vene Föderatsioonis ja Siberis. Leelokonverentsil teevad koorid oma tegevusest näituse, luues unikaalse võimaluse saada ülevaade eri kooride olemusest ja tegevusest.
Leelokonverents toimub 9.-10. oktoobril Värska kultuurikeskuses. Konverentsi korraldamist toetab Kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogramm, konverentsi korraldavad Setomaa Valdade Liit, Setomaa kultuuriprogrammi teadusnõukogu ja Seto Leelotarku Kogo.
Konverentsi esimene päev lõpeb kõigi osalejate ühispeoga, kus leelotades tähistatakse UNESCO otsust, lauldakse linti seto hümn ja leelotatakse omi laule. Teisel päeval on samuti võimalus kuulata ettekandeid, osaleda aruteludes ja päeva lõpus vaadata „Leiko” koorist valminud dokumentaalfilmi. Konverentsi raames toimuvad ka raamatu- ja plaadiesitlused. Kokku on konverentsile oodata üle 180 inimese.
Kultuuriminister ütles oma avakõnes, et äsja UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud seto leelo on üks Eesti mitmekesise kultuuriruumi pärle, mille elujõulisena hoidmine on nii seto kogukonna kui Eesti jaoks tervikuna auväärne ülesanne. „Seto leelo nimetamisega ametlikult üheks osaks maailma silmapaistvamast kultuuripärandist kaasneb kohustus kogu rahvusvahelise üldsuse ees seda säilitada ja kaitsta,” rääkis minister konverentsi avamisel.
Minister õnnitles setosid leelotraditsiooni UNESCO esindusnimekirja kandmise puhul, öeldes, et see otsus oli suur tunnustus seto kogukonnale ja leelokooridele, kelles on olnud visadust säilitada oma keelelist ja kultuurilist eripära.
Seto leelo on setode traditsiooniline laulmisviis, mille osaks on nii originaalne muusika, kui kindlatele reeglitele vastav tekst ja sellise teksti loomise traditsioonilised reeglid, traditsioonilised laulmissituatsioonid, näiteks kuningriigipäevad, leelopäevad ning perekondlikud tähtpäevad.
30. septembril võeti seto leelo vastu UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning nüüdsest on leelo alahoidmine seto kogukonna jaoks eriti vastutusrikas ülesanne. Leelo ei ole muuseumieksponaat, vaid setode elu igapäevaosa, mis võib väljendada ühtaegu nii igivanu kombeid kui esitaja tundeid.
«Tänane oskus ja vajadus leelolaulu süsteemis ennast väljendada, peaks leidma samatähtsa koha ka meie järeltulevate põlvede igapäevaelus, aga selleks on vaja ise teada, et mida ja kuidas edasi anda ning õpetada,» sõnas Seto Leelotarkade kogu juht ning seto ülemsootska Õie Sarv.
Praegu tegutseb kümneid leelokoore, neist enamik Setomaal, kuid ka Tallinnas, Põltsamaal, Petseri rajoonis Vene Föderatsioonis ja Siberis. Leelokonverentsil teevad koorid oma tegevusest näituse, luues unikaalse võimaluse saada ülevaade eri kooride olemusest ja tegevusest.
Leelokonverents toimub 9.-10. oktoobril Värska kultuurikeskuses. Konverentsi korraldamist toetab Kultuuriministeeriumi Setomaa kultuuriprogramm, konverentsi korraldavad Setomaa Valdade Liit, Setomaa kultuuriprogrammi teadusnõukogu ja Seto Leelotarku Kogo.
Konverentsi esimene päev lõpeb kõigi osalejate ühispeoga, kus leelotades tähistatakse UNESCO otsust, lauldakse linti seto hümn ja leelotatakse omi laule. Teisel päeval on samuti võimalus kuulata ettekandeid, osaleda aruteludes ja päeva lõpus vaadata „Leiko” koorist valminud dokumentaalfilmi. Konverentsi raames toimuvad ka raamatu- ja plaadiesitlused. Kokku on konverentsile oodata üle 180 inimese.
Комментариев нет:
Отправить комментарий