Võõrvõimude all

Viimased 1000 aastat on Virumaa ajalugu täis võitlusi ja võõrvõimude vahetusi.
13. sajandi algul rüüstasid siinsaksa ristisõdijad, 1219.-20. Ristisid rahvast taanlased, mille käigus tähendati üles ka külakohtade suurus.
Taani võim püsis Põhja-Eestis üle saja aasta. 1346 müüs Taani oma valdused Saksa Ordule. Viimane kindlustas üle 200 aasta kestnud rahuperioodi, mille katkestas 1558. aastal alanud Liivi sõda. Venelaste esimese löögiga laastati kogu Ida-Virumaa: põletati Narva linn ja Jõhvi kirik, vallutati Edise ja Vasknarva linnused ning 1561. aastal oma tegevuse lõpetanud Saksa Ordult võttis võimu üle Rootsi kuningriik.
1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid venelased jälle Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal kolmekordses ülekaalus olnud vene vägesid.
Venelased võtsid revanzhi aastal 1704, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai vene tsaaririigi osa.
Vene revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik, mille sama aasta varakevadel okupeerisid saksa väed, kes jäid siia kuni 1918.aasta novembrini.
1918 novembris algas Vabadussõda Narva vallutamisega Punaarmee poolt. Bolљevikud kuulutasid Narvas välja Töörahva kommuuni ja detsembris langes ka kogu Ida-Virumaa.
Jaanuaris algas eestlaste vastupealetung ja Utrias maabunud meredessant vabastas Narva. Töörahva Kommuuni likvideerimisega lõppes enamlaste võim. Edasine sõjategevus kandus Lõuna-Eestisse. Sõja lõpuperioodil püüdsid venelased Narva tulutu ründamisega mõjutada läbirääkimiste käiku.
22-aastase iseseisvusperioodi lõpetas Narvas ratifitseeritud baaside leping, millega toodi sisse vene väed. 1940.aastal toimus nende toetusel Eestis enamlaste riigipööre ning Eesti kuulutati Nõukogude Liidu osaks.
II maailmasõjas viibisid siin 1941.-44. Saksa väed. 1944. aasta veebruari algul alustas Punaarmee suurpealetungi Narva jõe joonel. Linna elanikkond evakueeriti, ajalooline vanalinn hävis Punaarmee märtsikuises pommi-rünnakus.
Narva rindel käisid ägedad lahingud, kuid kumbki pool ei saavutanud edu. Juulis taandusid saksa väed Sinimägedesse, Narva jäeti venelastele. Juuli lõpul ja augusti algul toimusid Sinimägedes ägedaimad ja ohvriterohkemad lahingud, mida Eesti pinnal on kunagi peetud. Punaarmee edu ei saavutanud ja loobus pealetungist piki Narva-Tallinna teed. Pärast seda kandus sõjategevus Lõuna-Eestisse ning septembris jätsid sakslased Sinimägede kaitseliini lõunast tuleva piiramisrõnga ohu tõttu maha. misjärel Punaarmee hõivas kogu Eesti.
Eesti jätkas Nõukogude Liidu osana. Aga kohe kui 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks.